Allaandmisest või edasipüüdlemisest.

Kui igaüks vaataks tagasi 2022 aastale ja küsiks endalt – kuidas ta lahendas enda jaoks olukordasid, siis kas tunnete end pigem olevat allaandjana või visa edasipüüdlejana?

Näen enda ümber tervendajad ja tavainimesi, äriinimesi ja lihtsalt niisama pereinimesi, kuid neil kõigil on ühised nimetajad. Üks ühine nimetaja on oluliste kogemuste, lahenduste või eesmärkide taotlemine enda ellu. Mingi tulemini või eesmärgini jõudmine.

Mõned saavutused meie elus on läbitavad läbi käänuliste teede ja keerdkäikude, et õpetada või lihvida meis erinevaid vooruslikke isiksuseomadusi:

⁕ kannatliku meele hoidmise oskus /mitte kannatuse, vaid kannatlikkuse/;
⁕ järjepidevuse jätkuv hoidmise vajalikkus;
⁕ ainult lahenduste poole liikumine ja orienteerumine;
⁕ sihikindluse hoidmise oskus oma eesmärkide saavutamisel;
⁕ õigete valikute tegemise oskus enda jaoks kõige olulisemate väärtuste seas;
⁕ stabiilse sisemise rahu leidmise ja hoidmise oskus, no matter what toimub Sinu elus ümberringi;
⁕ tugevama ja murdmatu sisemise usu leidmise oskus;
⁕ isegi sisemise tahte taasleidmise oskus;
⁕ uue lootuse leidmise oskus olukorras, mida Sa arvasid läinud olevat;
⁕ uue võimaluse, usu ja veendumuse nägemise oskus olukorras, mida Sa arvasid uppunud olevat;
⁕ tõelise sügava ja tegeliku armastuse tasandi äratundmise oskus inimeste, keskkonna ja ümbritseva hulgas isegi siis, kui on kadunud lootus või usk toimuvasse;
⁕ iseenda armastamise oskus isegi siis, kui Sinu ümber toimub täielik emotsionaalne või hingeline vägivald, karistamised, süütundega mängimised või Sinu pisendamised;
⁕ usu ja lootuse leidmine kõige pimedamas sügavamas sopis isegi siis, kui arvame, et laev on uppunud ja enam päästa ei saa;
⁕ paindlikkuse leidmine iseendas koos õige doosi järeleandlikkusega siis, kui seda kõige enam meilt oodatakse ja vajatakse;
⁕ vastutulemise oskus neile, kes seda enim vajavad, teades, et ühel päeval võime vajada ka ise, et meile vastu tullakse;
⁕ lepitamise ja leppimise oskus olukorras, kus soovitakse põgeneda ja lüüa selja taga kinni kõik uksed.

Olukorrad, kus asume ise kapteni positsiooni ja haarame rooli, ega lase enam teistel oma elu juhtida, saavad olema määravaks. Kui Sa oled paarisuhtes, siis tasakaalukas ja harmoonilises paarisuhtes juhitakse laeva koos. Kui on otsustatud olla koos, siis ka juhitakse koos. Ei ole nii, et üks juhib. Kui üks inimene on paarisuhtes vait, alandlik ega avalda ühtegi oma arvamust, et hoida ära konfliktikartuses kriitilisi arutelusid või arvamuse avaldamisi, siis see ei ole tasakaalus paarisuhe, vaid hirmu ja enesesalgamise all olev paarisuhe. Kui Sina ei soovi paarisuhtes või pereelus rooli haarata, siis on Sinu jaoks peamine küsimus – kas Sina usaldad oma paarilist nii palju, et teda lasta täielikult juhirooli? Kas Sina usaldada teda nii veendunult, et tema otsused ja juhtimine teid parima tulemini viib? Või haarab ta kaasa kogu pere hävitavate allakäiguga seotud otsusteni?

Jätkuv järjepidev sihikindlus ning heas doosis usku ja lootust, on head väärtused ja omadused, mida siis endas arendada ja hoida.

Näen inimesi, kellede soovide, eesmärkide ja unistuste nimekirjas on nii tavalisemaid maisemaid soove, kui ka suuremaid eesmärke. Nende saavutuste poole püüdlemise teel võib vahest mõnel tunduda, et ta soovib alla anda.
Aga mida see allaandev inimene ei tea, on see, et meie korduvatel püüdlustel lahendada midagi või jõuda mingi tulemini, võib vahest puudu olla vaid üks väike sammuke, see viimane pingutus. Kuid ta annab alla teadmata, et nii vähe jäi puudu päris õnnestumisest.

Põgenemine, allaandmine või lahti laskmine

Allaandmine ja lahtilaskmine on väga erinevad tegevused. Esimesel juhul loobutakse, põgenetakse, taganetakse. Inimene annab alla raske olukorra keskel, teisisõnu – ta ei saa oma Vaimu poolt antud kogemusega hakkama ja ei läbi õppetundi. Teisisõnu – põrub olukorras.
Kui on kaasuvad lubadused, siis neid kas murtakse, tihti esineb kaasuvate inimeste alt vedamine või reetmine, sest inimesel on illusioon, et allaandmine on lihtsam lahendus. Tegelikult otsib ego lihtsamat lahendust ja pakub välja magusa võimaluse keerata selg. Selle asemel, et tegeleda olulise probleemi tegeliku lahendamise käigu leidmisega, keeratakse selg. Allaandmine (kui on kaasuvad lubadused antud ning neist taganetakse) näitab tegelikult nõrkust.
Kui inimene vajab elus hingetõmbepausi, segamatut olemise ruumi, siis tehakse paus või vaikuse olemise aeg.

Lahti laskmine on aga täiesti teine teema. Lahtilaskmine on vabaks andmine mingist kinnisideest, soovist, taotletust, eesmärgist või kindlalt fikeeritud tulemist. Lahti laskmine selleks, et saaks tulla uus lahenduskäik või parem teekond tulemini. Kui ego liialt seab ühte stsenaariumit ja inimesel on raske sellest loobuda, siis on lahtilaskmist hea praktiseerida, sest nii värskendub visioon ja taotletu, lahendus või tulem võib jõuda meie ellu hoopis teist teekonda pidi või tulemit pidi.

Kõige tugevam ja sügavaim areng leiab inimesega (seesmiselt) aset siis, kui inimene vaatamata allaandmise soovile, usu, lootuse ja isegi tahte kadumisel, võtab end ikkagi veel kokku ja leiab endas jõu teha veel see viimane samm, pingutus, et jätkata.
Ja just see allaandmise-eelne viimane samm viibki edasi oodatud tulemini, mida on püütud nii pikalt saavutada. Toimub täiesti enneolematu enda piirangute ületamine ning lagundatakse vanad mustrid, mis disainisid ja lõik raskuseid ellu.
Ja see tõde kehtib igas valdkonnas – meie pereeludes, ärides ja ettevõtmistes. Aga ka hingelisel sisemisel tervenemise teekonnal ja isegi meie isiklikes suhetes.

Ära anna mitte kunagi alla, kui kaalul on Sinu jaoks palju olulisi väärtuseid. Ükskõik, kui raskena Sulle Su olukord ka ei näiks, siis end veel kokku võttes ja saavutatud tulemini jõudes – saad niivõrd suure usu iseendasse ja oma võimekusse.