Minu loole tuleb pikem järg.

Head sõbrad

Nädal tagasi avaldasin osakese loost, kus ja mismoodi olen ma oma nelja väikese lapsega elanud viimased 3 aastat. Avasin veidi kaarte ja tagamaid, missugune on olnud minu teekond viimased aastad, mida see on endaga kaasa toonud ja missuguseid tahke on see endas kätkend. Kirjeldasin lugu sellest, mida võib teha inimeste kurjus, kelles valitseb selline viha, millega nad isegi hakkama ei saa ning mida nad selle viha pealt looma hakkavad.

Tagasiside inimestelt on olnud meeletu. Inimesed on olnud väga toetavad, mis näitab, kuivõrd ebaterveid olukordi me vahel oleme nõus aktsepteerima, märkmata isegi olustiku tõsidust.

Tänan siinkohal igaüht, kes on võtnud nõuks aidata teha viimaseid pingutusi minuga koos, et ühendatud jõuga sulgeda vana maailma põrguväravad ja see peatükk minevikku jätta.

Annan teile teada, kes ei ole saanud esimest lugu lugeda – minu loole tuleb pikem järg.

Alati, kus on mängus lapsed- tuleb kaitsta oma õiguseid maksimaalselt lõpuni.

Olgu see siis minu panus sellesse, et inimesed veidigi oma sõnade ja tegude eest rohkem vastutust võtaksid ning et neil kaoks isu kurjuse, tagakiusamiseks ja hävitamiseks. Olgu see minu julge samm omapoolne panus üldsuse ees sellesse, et heita valgust varjukohtadele meie tundlike lastega perede hulgas. Et tuua mõistmisi ja taipamisi, miks asjad juhtuda võivad.

Igalühel on õigus elutervele ja turvalisele, stabiilsele, elutervele keskkonnale – hingeliselt toetavale elukeskkonnale, kus on peamisel kohal stabiilsus ja usaldus oma kodu, lähedaste ja elude osas. Ainult nii saavad sirguda enesekindlad, rõõmsad, õnnelikud järeltulijad. Mitte allutatud inimlapsed, kes tunnevad süüdi end ainuüksi elamise eest, sest on pidanud kogema valusaid hoope rindu – inimeste suust, kes endid armastavaks nimetavad.

Valu ei võrdu armastus. Armastus on armastus. Paljude jaoks on need asjad segi ja niiviisi kujundatakse ebaterveid elumustreid süütutesse hingedesse.


Mul on õigus rääkida oma lugu, kui küsitakse. Ja kui meil on midagi õpetlikku jagada teistele, mis aitaks neil kergemini olla, elada ja luua ning vältida sealjuures teiste vigu – siis oleks äärmine silmakirjalikkus ja vale seda mitte teha, kartes rääkida varjudest ja kitsaskohtadest, mida esineb nii rohkelt meie kultuuriruumi perekondlikes suguvõsamustrite raamatus.

Peatse kuulmiseni.

Amaryllis

Similar Posts