Väljavõte uuest Manifesteerimismärkmikust. Katkendeid vestlusest lapsega, kes näeb inimeste auravälju ja inimeste ruumides kujundeid.

“Tead. Kujund – see on väga huvitav nimetus – kujund. Kust sa sellist sõna tead?”

“Kujund…ma ei tea…” jäi laps ka endamisi mõtlema.

“Seda sõna, kujund, kasutavad täiskasvanud tavaliselt. Märkasin, et sa räägid nagu väga suur inimene. Aga sa oled kõigest kuue aastane praegu. Ma kuulan sind alati huviga. Kas ma tohin jagada seda teistele inimestele ka, mida sa just rääkisid mulle,” küsisin temalt luba.

“Ainult nendele, kes meie peres on. Aga vanaemale, kui tahad, sa võid kah rääkida. Ma luban.”

“On üks koht, kus väga paljud inimesed loevad lugusid. Ja ma vahest kirjutan neile lugusid. Tuhandeid lugejaid. Kui ma sinu nime ära vahetan, kas ma siis tohin jagada seda, mida sa rääkisid mulle?”

“Ma tahaksin minu nime alles jätta, sest minu nimi on Hermiine. See, mis mul praegu on,” vastas ta.

“Aga siis kõik inimesed teavad ju, et sina rääkisid seda lugu?” küsisin temalt.

“Olgu,” ütles ta lühidalt.

“Kas see ei sega sind?” uurisin endiselt.

“Ei sega.”

“Äkki paneme sulle hüüdnime?” püüdsin last ära veenda.

“Aga mul on juba hüüdnimi. See on – Hermiine,” vastas tüdruk.


Aitäh, kui oled juba jõudnud soetada uue Manifesteerimismärkmik-raamatu! Kui sa pole jõudnud seda veel teha, siis saad lugeda toote kohta pikemalt siin:

Similar Posts