Ära ole miinipilduja. Sinu ülim tunnetuslikkus olgu su tugevus, mitte ärgu muutugu sinu nõrkuseks.

Ära unusta, et sinu ülim tundlikkus peaks olema Sinu tugevus, mitte muutuma Sinu nõrkuseks.

Paljude ülitundlike inimeste üks kasin omadus on pidevalt solvuda. Kuna ülitundlikkus aitab inimesel südames ja hinges rohkemat tajuda, leiavad nad tihti ka, nagu neil oleks põhjust rohkem solvuda.

See ei ole hea omadus.

Tegelege oma solvumisega palun, sõbrad.

Igal asjal on oma hea ja halb pool. Nii nagu mündilgi on kaks poolt. Sama kehtib kaasasündinud võimekuse ja võimete kohta.

Kaasasündinud ülitundlikkus peaks olema inimese olulisim abistav tööriist hingele. See on nagu margapuu, millega saab mõõta ülekohut ja tasakaalu, ebaõiglust ja õiglust. See ei tohiks muutuda veskikiviks Sinu kaelas.

Kes kipub olema suur solvuja, sellel pole oma intuitiivsusest ega ülitundlikkusest tolku.

Harjutage end nägema olukordades nii, et tõstate end pildist välja. Tihti saame me olukordadest ka valesti aru. Seega – solvumiseks ei pruugigi põhjust olla. Lisaks on inimestel omadus igasugu asju ette kujutada. Veelkord põhjus solvumiseks asju välja mõelda.

Ärge lõbustage end selliste mängudega.

Sinu energiat on vaja olulisematesse loomistesse, ettevõtmistesse ja algatustesse.

Pole hullemat kaasteelist, kui pidevalt vinguv ja iga asja peale solvuv täiskasvanu 🙂

Ja kes ei suuda omaenda emotsioone ega solvumisi valitseda, see ei peaks tohtima nõuda seda ka lastelt. Viimane kehtib eriti nende lapsevanematele, kes koguaeg ootavad ja nõuavad, et nende laps laitmatult käituks, pidevalt vakka ja vait oleks ning oma tujukust taltsutaksid, kuid ise ei suuda täiskasvanuna üheski konfliktis põlemasüttimist vältida. Silmakirjalikkus ju. Kes ise ei suuda emotsioneerimist vältida, ei tohiks seda ka teisel keelata.

Mõelge nende sõnade taga olevale mõttele pikemalt, palun.

Teil igaühel on tutvusringkonnas mõni suur solvuja, kes on enda jaoks püttide täis vimma hapnema jätnud minevikust.

Solvumine jätab inimese elulõpuks üksikuks, sest keegi ei viitsi pikalt minesweeperit miiniväljal mängida, mida võib parasjagu öelda ja mida mitte.

Mäletate seda vana DOS mängu, minesweeper? Valele numbrile astudes plahvatab pomm. Kes tahab üksi jääda – andku hagu ja olgu see gaas, keda kerge sütitada on.

Kas sina oled minesweeper (ingl k miinijahtija) ? 🙂 Aga sinu kaaslane või vanemad?

Nii on ka mitmete ülesolvujatega. “Vale sõna” lausudes plahvatab inimene ja nõuab kõigi ruumis olijate tähelepanu. Teil kõigil on ilmselt olnud selliseid kogemusi. Kõneled inimesega ja pinge on õhus nii suur, sest sõnu pead valima nii hoolega nagu advokaat valib kohtus.

“Valesti esitatud” sõnadega kõnelus paneb aga inimese vihast põlema ja munade põhjani haavuma või uksi paugutama, uksest mitte midagi ütlemata välja jooksma, telefoni hargile viskama, jonnima, selga keerama, lähedasi kallistamata jätmata ja solvumisest vastu karistama. Sealt hargnevad edasi igasugused tagasitegemismängud ja kättemaksumängud. (Lihtsalt teadmiseks – mõlemad käigud viivad garanteeritud kaotuseni).

Gaslighter, kes vihastab ja plahvatab kergesti. “Üks vale sõna ja lasen teid kõiki õhku”.
Selle taga peitub pidev varjatud tähelepanu vajadus ning lapseeast sisseõpitud käitumine, saada oma plahvatusliku käitumisega ja jonniga kõike, mida nõutakse.

Eriti tähelepanelik peaksite olema enda kaaslase valikul, pole just tore olla koos sellise haavujaga, kes iga asja peale vihastab ja karistuseks teid läheduse äravõtmisega karistab. Vahel ei ole vihastamiseks ebaviisakaid sõnu vaja. Tean ühte naisraamatupidajat, kes nii suurest solvumisest oma ameti maha tahtis panna, sest meesülemus talle pöördumisel “tüdruk” ütles.

“Mul läheb nüüd kolm päeva aega, et sind kallistada. Seni karistan ma sind läheduse ärajätmisega”.Tore sõbrana, aga raske kaaslasena. Seda juhul, kui kulutatakse energiat pidevalt teinteisele ärategemisele.
Ülesolvujaga ja miimipildujaga suhe on raske, sest ta kulutab pidevalt energiat oma tähelepanu saamiseks. Suhe peaks olema liitlaslik ning tuginema koostööl, mitte pidevalt teineteisele ärategemisele.

Usun, et te olete ise tundnud sellistes olukordades, et sellised käitumised pole just eriti arenenud ega küpse inimese tunnused. Need oleksid nagu lapsed suures täiskasvanu kehas.

Sellisel juhul on aeg kasvada, aeg suureks saada.

Rohkem neutraalsust ja objektiivsust olukordadesse, sõbrad! Kõik pole alati nii, nagu esmapilgul näib.

Enesevalitsusoskus – see näitab eelkõige inimese küpsust ja arenemisvõimekust, mille taga on mitmed kõrged voorused.

Kui Sina enda emotsioone ei suuda juhtida, hakkavad seda juhtima teised.

(See artikkel on lihtsalt väikeseks meeldetuletuseks tublidele ülitundlikele inimestele 🙂 No offence, sõbrad. Ei maksa solvuda, keda puudutas.

Kõik on kirjutatud ju vaid heas usus ja parimal eesmärgil.

Veelkord kogu loo tegelik point?

Sinu energia on kallihinnaline ja vajalik, olles vajalik palju olulisemates loomistes, ettevõtmistes ja algatustes, kui ehk ise arvata oskadki. Kasuta seda targasti ja ära lase end tõmmata igasugu intriigidesse ja mängudesse, muutudes malendiks nende laual.

Vali südamega, mis on Sinu õige rada, õige olemise koht ja ruum. Südametunnistus olgu kompassiks Sinu teel.

Mida varem Sa seda taipad, seda kasulikum Sulle. Ja rääkige ka lastele tarkadest valikutest, tuues iseenda elust olulisi näiteid, kus suutsite iseendaks jääda.

Tänan lugemist.

Imelist päeva teile, armsad! 💕💗💖


…ja kui nad veel praegugi elavad, mängivad nad solvumise ja vimmakandmise mängu kuni tänaseni.

error: Valguslapsed.com kodulehe sisu on kopeerimiskaitstud.