See tähenduslike nimede mäng…

Kas te olete vahel mõelnud, kui tähenduslikud on mõned nimed? Igapäevaelus inimesi kõnetades ei pruugi me tähele panna, mida nende nimi tähendusena kannab, sest me oleme nii harjunud.

Meie nimi tähendab rohkemat, kui arvata võime.

Nimi on nagu unikaalne heliline kutse, mis annab tähenduse meie helendavale hingeosale, kellena valguse fraktsioonist elu kogema oleme tulnud. Nimehäälikute võnge kannab oma kindlat vibratsiooni, mida vaid iga nimekandja ise tajub. 

Nimi peab nimekandjale meeldima. Kui nimi lapsele ei meeldi ja vanemad on halva valiku teinud, on asi halb, sest lapse nimi peaks last õnnistama ja teda rõõmus terve elu saatma, mitte piirama või halvimal juhul häbistama, piinlikkust tekitama. Tänapäeval on väga levinud sünninimele lisanimesid juurde panna. Ei ole sellist keeldu, et seda teha ei võiks. Madonnal on näiteks püsivalt neli nime, abielude ajal aga seitse nime.

Eesti nimed on läbi aegade jäljendatud pühakutest või on valitud poeetiliselt. 

Paljud eestlased ei pane tähelegi, kui poeetiline on meie keeleline ruum.

Kui me kutsume kedagi nimepidi – näiteks “Tule siia, Lumi!” või “Kuidas läheb, Tamm?” –, siis me tegelikult kõnetame otse loodust ja metsa. See teeb eesti nimedest ühed kõige looduskesksemaid ja loodususulisemaid nimesid kogu maailmas.

Kui küsite, kas mujal ei panda selliseid nimesid? Siis jah ja ei. Erinevalt Eestist, kus me paneme nimeks tegevussõnadest tuletatud nimisõnu (nt Säde sätendab), on ajalooliselt teada, et USA uusasutajad (puritaanid) panid oma lastele nimeks abstraktseid nimisõnu  ehk vooruseid. Need on seal tänaseni ülipopulaarsed. Nt Grace – Arm, Faith – usk, Hope – lootus, Destiny – saatus jne. Eesti keeles kõlaksid vooruslikud nimed veidralt. 

Kaasaegsem trend on praegu USAs panna lastele nimeks ka linnanimesid (nt Brooklyn, Paris, London, Cairo). Inglismaal on väga levinud ka lillenimed. 

Minu jaoks kõlavad eesti nimed väga maagiliselt mSealjuures mõned tähenduslikud eesnimed kõlavad vägagi sügavalt. 

Meie mitmed eestlaste nimed, on nagu vanade eestlaste loodusilmingute ühine mäng. 

“Eha  jalutas päikese loojangukumas rannal ja vaikselt suundus Koit ka koidukuma saatel kodupoole. 

Kui Tormi tormise ilma lõppedes rahunes, hakkasid Lumi ja Rahe koos Tuuli ja Pilviga hoovis mängima.”

Kui perre on perelisa saabumas, tasub kaaluda lapsele ilusa tähendusega nime andmist. Abstraktne nimi on ilus, ent kui sellel on ka tähendus (kasvõi mõnes teises keeles), kannab see endas täiendava kingina looduselt ürgset väge ja jõudu. 

Hele helendab Tähti kõrval. Sirel, Roosi ja Liilia kannavad lillepärga. Sädeli sädeleb Sille kõrval, kes omakorda sillerdab Helgist ülalpool. Helgi helgib aga Helist vasakulpool, helisedes Virve kõrval. Virve virvendab koos Sädega, sätendades ülemisel real vasakul. Õie õitseb Kirsi kõrval. Kaja kajab ja Sädeli sädeleb. Tuuli, Pilvi, Rahe ja Lumi on alumisel real. Pildilt on puudu Aurora, Savanna ja Lüürika. 

Kui lapsele (või endale) lisatakse mingil põhjusel eesnimele juurde teine nimi, tuleks teha selle nimega ka uus õnnistus ja pühitsus. Muidu jääb nimi kandjale võõraks, hakates häirima ja segama, mõjudes võõralt.

Maailmakuulsad artistid on seeläbi ääretult hästi teadnud nimeväest ja jõust ning muutnud enne kuulsaks saamist oma nimesid või lisanud uusi nimesid. Sest nad teavad, et selge ja meeldejääva helilise kõlaga nimi jääb hästi inimestele meelde.

Kuna meie ajastu on parasjagu selline, kus inimesed on väga kosmopoliitsed, reisivad palju ja kõnelevad rohkelt teistes keeltes, ei tasuks lapsele väga keerulist kohalikku nime panna, vaid pigem kaaluda sellist nime, millega tal heliliselt lihtne ja kaunis end terves maailmas esindada on.

error: Valguslapsed.com kodulehe sisu on kopeerimiskaitstud.