Kallid naised. Te peaksite oma lugusid rohkem jagama üksteisele. Õpetlikke – elulisi kogemusi ja lugusid.
Ja teie, kellel on kodus tütred kasvamas, peaksite kohe eriti rääkima neid õpetlikke lugusid ka oma tütardele. Mitte lihtsalt targutama ega moraali lugema. Vaid konkreetselt andma edasi lugusid, mis on kellegagi aset leidnud. Nad kuulavad ja tunnevad ära, mis on vale ning oskavad ise järeldusi luua, mida on vaja elus läbi näha.
Mäletan ülikooli ajast ühte lugu oma heast sõbrannast, kes oli läinud suhtesse kokku ühe noormehega. Nagu alati, suhte alguses tundub kõik ilus ja mees käitus veatult, väga atraktiivselt, meelitavalt ja naise kehalist ilu, tema sära, välimust ja energiat esile tõstvalt.
Kuna ta oli mulle väga lähedane sõbranna, suhtlesin temaga tihti aktiivselt.
Oli möödunud paar aastat – mina ajasin oma asja ja tema oma asja. Kuid ühel hetkel märkasin, et see särav ja silmapaistev sõbranna oli kuidagi … ära kadunud ja täiesti vaikseks jäänud.
Ei kohanud me enam sünnipäevadel nii tihti, vaikselt olid harvenenud ka kõned ja kokkusaamised. Vahel üksikutel kordadel nägin teda, ent ta ei rääkinud otseselt midagi enda eraelust ja pigem vist isegi vältis neid küsimusi. Märkasin, et ta oli jäänud tõsisemaks ja vaiksemaks.
Mitmeid aastaid hiljem, kui kogu lugu lahti rulluma hakkas, tulid ühekorraga päevavalgele päris mitmed koledad tõsiasjad. Mees, kellega naisterahvas koos oli, osutus peeneks manipuleerijaks ja väga vägivaldseks. Naine oli aga järgemööda alistatud.
Nädalavahetuse õhtud veetis see naine peadpidi ja kõripidi vannitoapõrandale surutuna, mees teda kägistades. Särav ja atraktiivne naine, oli sattunud suhtesse meesterahvaga, kes varjas pikalt oma olemust. Hiljem aga toimus naisel isoleerumine. Sest sellised mehed võtavad lõpuks kogu selle väeka energia, mida nad naisel alguses kiidavad, hiljem ära.
Sellised mehed „ei murra“ kunagi üleöö. Nad jahivad säravaid naisi, tõstes nad algul kõrgusesse. Hiljem aga murravad nagu hunt. Tavaliselt on sellistel meestel varjatud alateadlik viha naiste vastu ja see algab emast. See omakorda lapsepõlvest. Kui ema on pojaga käitunud alaväärselt ja madaldanud mehe väärikust, jääb see pojale terveks eluks meelde. Oma kättemaksuviha väljendavad selle eest, mida ema talle lapsepõlves tegi. Viga tekib sellest, et nad näevad põhjustajana naisi, tahtmata eristada isikuid omavahel.
Naistel on suhtes sellist isiksut alguses raske ära tunda, sest sellised mehed teevad alguses väga palju pingutusi, et püüelda naise meeldimise järgi. Kiidetakse, esinetakse, luuletatakse, ostetakse lilli. Mees tõstab naise üles, meelitab, kiidab suurte sõnadega. Kiidab naise energiat, sära, ilu, iseseisvust, seksuaalsust ja välimust. See on strateegia üks osa. Pidage meeles – töötlus ja lähenemine ei toimu kunagi järsult, sest siis tunneksite te sissetungija oma energias ära. Sellistel inimestel on terved strateegiad käitumuslikult välja kujunenud. Nad on teadlikud, mis võtetel ja käitumisviisidel nad kõige paremini läbi löövad ja kuidas kõige efektiivsemalt oma tahtmist saada. On selleks siis jõu kasutamine, peen manipuleerimine läbi solvumiste või haiget tegemiste oma tahtmise saamine.
Naised. Te peaksite omavahel rohkem rääkima. Tegelikkuses peaksid ka mehe ekskaaslane ja mehe uus naine omavahel suhtlema ja kokku puutuma. Siis tuleksid kõik sellised olulised asjad välja ja nii mõnigi inimene jääks hingeliselt purustamata, säiliks ka mõni elu.
Kui mees kannab ekstreemset viha oma eksabikaasa vastu ja tahab häälestada ka oma uut naist oma eksnaise vastu, siis on see alati tõsine ohumärk. Taktika, kuidas seda teha, pole otsene. Ei väljendata kunagi lauseid nagu “Ma vihkan oma eksnaist”. Vaid räägitakse peenelt lugusid, kus viidatakse, kui armukade naine oli. Esitatakse lood niiviisi, kus tuuakse välja vaid naise halvad omadused. Teisisõnu – tehakse salakavalat mustamist. See viitab sellele, et taoline mees püüab kujundada uues kaaslases juba eos vastumeelsust oma eksnaise vastu, et nad omavahel infot vahetama ei hakkaks ega kokku ei puutuks. Tavaliselt peitub selle taga soov varjata midagi olulist eelmisest kooselust, mis on häbiväärne. Eks vahel tuleb selliseid asju ka naistega ette.
Kui mõni arvab nüüd siinkohal, et milleks see omavaheline suhtlemine vajalik on ja et igaüks otsutab ise oma kogemused? Ja et milleks vaja hoiatada või rääkida sellistest asjadest. Mõni libavaimne võib isegi öelda „Oh, oleme armastavad ja küll need vägivaldsed mehed ka muutuvad“.
Siis ma küsiksin sellelt inimeselt nii: Kas sa sooviksid näha oma last sellises kogemuses?
Vaevalt.
Sellisel juhul viska kõrvale õpetatud vale-sallivus ja toksiline vaimsus ja muutu realistliks. Sea paika oma piirid ja toimi nii, nagu sina tahad, et sinuga käitutakse.
Niisiis – naised, rääkige omavahel.
Mul on teile järgnevalt varutud mõned järjelood. Jagaksin neid südamest teile, armsad naised.
Kirjutaksin olulised ohumärgid, mida inimestes läbi näha ja tähele panna, puhtalt iseenda kogemuse põhjal. Asjaolud, mille puhul me liialt tihti läbi sõrmede vaatame või millele kaastundlikud ja heatahtlikud tütarlapselikud naised liialt silma kinni pigistavad.
Selleks, et taolised ebatervete käitumiste tolereerimised ja igasugused „allahindlused“ meile hiljem raskeid kogemusi ei tooks, oleks vaja igalühel varakult õppida kriitilist eristamismeelt, julgust selg keerata ja ei öelda ning muidugi ka julgust iseenda piire paika seada.
Ja ma väga vabandan siinkohal nende toredate meeste ees, kes seda artiklit siin loevad ja keda see kuidagi ei puuduta. Olen aastatega märganud enda ümber ka mitmeid erilisi mehi, kelle teod käivad enne nende sõnu. Nende tegusid tuntakse ja nad oskavad hoida oma pere, naist ja on hoolivad ka oma laste suhtes. Neil ei ole kahju anda ja neis puudub kadedus, vimm või viha. Austan VÄGA selliseid mehi, sest nad teevad südame soojaks oma olemusega ja on eeskujuks ka teistele. Te ärge siis pahandage, kui ma siin lehel veidi elulistest tõsiasjadest räägin, sest valu ja kannatus, mida meie lapsed peredes läbi tegema peavad, on ilmne ning tõeline ning see kõik algab ebatervetest peresuhetest. Emast ja isast. Mehest ja naisest.
