„Veebis müüdavad „sinise lootuse“ nime all pakutavad tooted lubavad rahulikke hetki ja psühhedeelseid rännakuid. Kuid need erinevad oluliselt sellest, mida muistsete egiptlaste tarbimine tegelikult oli,“ ütleb UC Berkeley tudeng-uurija.
Head sõbrad 🪷
Panen teile lugemiseks artikli California Ülikooli uuringute kohta.
Kirjutan selle artikli, kuna väga paljud minu tuttvad spirituaalsed inimesed tarvitavad seda “lootosteed” . Lubasin, et otsin siis nimetatud uurimusartikli välja ja teen juttu laiemalt sellest teemast. Võite teed muidugi edasi juua, aga see pole päris see, mida enamus arvanud on seni.
Nii, kui aastaid tagasi sai räägitud moldaviidi imelisest kaitsemõjust inimese – tulid turule kohe aferistid sünteetiliste moldaviitidega, et inimestelt valekividega raha välja petta. Mitmed kliendid, kes oma rohelisi moldaviite ebayst, amazonist ja etsyst ostma hakkasid, said hoopis rohelise sulatatud pudeliklaasi omanikuks.
Niisamuti on iga “uudistootega”, mis turule tuleb.
Enne, kui asute midagi tarbima ja kasutama, tehke palun kindlaks selle toote (nt kivi) või liigi (nt taime puhul), täielikud omadused ja väljanägemised.
Siin artiklis toon terava tähelepanu meil suurturgudel müüdavate nn siniste lootuste osas.
Sinine lootus on nimi, mis kutsub paljudes esile pildi iidsest Egiptusest – vaaraode aegadest, Cleopatra paleest ja rituaalidest, kus sinised õied ujusid veinipokaalis või templibasseinis. Seda taime on seostatud müstiliste kogemuste, lõõgastuse ja isegi psühhedeelse seisundi saavutamisega. Pole ime, et tänapäeval püüavad inimesed seda sama kogemust taasavastada, ostes veebipoodidest ja turgudelt kuivatatud „sinise lootuse“ õisi.
Palju aastaid tagasi hakkas sinine lootus turge vallutama ja müügile tuli üks sinine lilleke, mida hakati nimetati siniseks lootuseks. Talle omistati maagilisi psühhedeelseid võimeid. Selle lille pakenditele kirjutati müüjate juurde päritoluks Vana-Egiptus ja Niiluse jõed, kuigi müüja ise võid asuda Ameerikas või Tais või Indoneesias. (Millele ostjad jällegi tähelepanu ei pööranud). Ka hind oli nendel toodetel tarbijate jaoks märkimisväärne.
Mis aga selgunud on? Selgunud on tõsiasi, et müüjad ei tunne ei ise taimi ja müüvad taime täiesti vale liigi pähe.
Tegelikkuses – nagu antud uuring selgitab – ei ole inimestele müüdav taim kaugeltki egiptuse sinine lootus, vaid lihtsalt maailmas laialt tuntud sinine vesiroos. Viimane on palju tavalisem levikualal, kuid pole seotud kuidagi Vana-Egiptusega, veel vähem Cleopatraga. Sinist vesiroosi müüakse sinise lootose pähe, kuna tavatarbija ei oska eristada liike.
(Kui vaatad originaalartikli pilte, näed, et sinine lootos on tegelikkuses täiesti erinev).
Sellel taimel , tavalisel sinisel vesiroosil, puuduvad aga absoluutselt nimetatud maagilised psühhedeelsed omadused, nagu päris audentsel Egiptuse vesiroosil, mida Kleopatra ja preestrid jõid. Kuna vesiroos sisaldab alkaloide, tekitab ta lihtsalt lõõgastunud ja lõdvestunud seisundeid.
Sinine lootus – nagu ajaloost huvilised teavad – omas seevastu väga erilist mõju inimese teadvusele ning avas inimese teadvuse väga kõrgetele tasanditele. Seda kasutati templirituaalides ja jumalatega suhtlustes.
Originaal uuring piltidega leitav allpool artiklilt.
Vaadake kindlasti seda artiklit, sest need inimesed siin kõnealuses uuringus on ostnud Etsy turult just selle nn sinise fake-lootuse ja analüüsinud teda laboris. Artiklis on ka pilt pärislootusest. Just seda tavalist sinist vesiroosi müüakse ka meil laiatarbe müügis olevates teepakkides paraku.
Sinisel vesiroosil on tänu tema alkaloididele uimastav ja rahustav mõju, ent sellisel juhul ei tohiks müüjaks pakkidele kirjutada temast kui maagilisest Egiptuse psühhedeelsest lootuseõiest. Sobib teile une-eelseks rahulikuks uinutajaks, aga mitte tegelikkuses selleks, mida tegid vana-egiptlased.
Need on kaks täiesti erinevat taime.
Enamus inimestel ei ole olnud tegelikult võimalust tarvitada päris sinist lootust, seda, mis vaimu teadvusega inimest ühendas ja nad kujutavad vesiroosi uimas lihtsalt ette, et nad sinist lootust tarvitavad.
Originaaluurimus laboris:
https://www.universityofcalifornia.edu/news/investigating-psychedelic-blue-lotus-egypt-where-ancient-magic-meets-modern-science
Eesti keelne kokkuvõte
Uurimus ja tulemused
UC Berkeley antropoloogia üliõpilane Liam McEvoy võttis ette põhjaliku uurimuse, et kontrollida, mis peitub müügil olevate toodete taga. Ta võrdles laboratoorsetes analüüsides turult ostetud „sinise lootuse“ õisi Egiptuse pühaks peetud liigiga Nymphaea caerulea, mida on kujutatud templiseintel ja rituaalides juba 3000 aastat tagasi.
Analüüsid näitasid, et enamik tänapäeval müüdavast „sinisest lootusest“ ei ole üldse Nymphaea caerulea, vaid hoopis sinine vesiroos (Nymphaea nouchali var. caerulea) või teised sarnased vesiroosid. Need lilled võivad küll välimuselt meenutada Egiptuse pühadust, kuid keemiliselt on need hoopis teistsugused.
Toimete erinevus
Autentne Egiptuse sinine lootus sisaldab nuciferine’i – alkaloidi, millel on kirjeldatud lõõgastavat ja meeleolu muutvat toimet. Tõenäoliselt kasutasid vanad egiptlased seda koos veiniga, ent mitte pelgalt leotades, vaid spetsiaalsel moel, lisades õli, mis aitas toimeainetel paremini lahustuda. Nii saavutati eriline, peaaegu rituaalne kogemus.
Tänapäeval turustatav sinine vesiroos aga ei sisalda selliseid psühhoaktiivseid ühendeid. Paljud inimesed, kes ostavad seda lootuses kogeda iidset ekstaatilist seisundit, saavad tegelikult hoopis teise taime – ning kogemus jääb parimal juhul tagasihoidlikuks, halvimal juhul olematuks.
Eksitav turundus ja pettumus
Siin peitubki terav kriitika. Inimesed otsivad autentset vaimset või psühhedeelse kogemuse taime, kuid neid eksitatakse. Müüjad kasutavad nime „sinine lootus“ turunduslikul eesmärgil, kuigi müüdav taim ei ole sama, mida kunagi Niiluse kallastel austati.
See olukord on toonud kaasa nähtuse, kus ostjad arvavad, et saavad osa Cleopatra rituaalidest või vaaraode saladustest, kuid tegelikult joovad nad hoopis vesiroosi teed – mis ei anna ei sama mõju ega tähendust.
Sinise lootuse lugu on hoiatav näide sellest, kuidas muistne pärand ja tänapäeva turg võivad omavahel põrkuda. Vanaegiptuse püha lill, Nymphaea caerulea, oli tõepoolest eriline ja rituaalides tähtis taim. Kuid see, mida täna müüakse sama nime all, on hoopis midagi muud.
Seetõttu tasub olla tähelepanelik: kui otsitakse iidset psühhedeelse alatooniga kogemust, tuleb arvestada, et turul pakutav ei pruugi sugugi vastata ajaloolisele ja botaanilisele tõele. Tõeline sinine lootus jääb haruldaseks, samas kui selle nime all müüdakse massiliselt vaid sarnast, kuid olemuslikult teistsugust lille.
Ega ei saa ka midagi öelda. Seal, kus nõudlus, seal ka pakkujaid. Ka hobuselihavorsti võib müüa sealihavorsti pähe, nagu maailmaajalugu on näidanud.
Mina arvan, et mitmed pakkujad isiklikult ei tea, et nad tegelikult õiget taime ei paku.
🌺